Strateegilised küberõppused lähtuvad põhimõttest „mitte kas, vaid millal“: varem või hiljem tabavad küberintsidendid iga organisatsiooni, sektorit või riiki. Õppus simuleerib kriisi koos selle tagajärgede, ootamatute pöörete, kompromisside ja erimeelsustega. Väärtus peitub selles, mida otsused näitavad: mida iga valik maksab, mida see välistab ja kui erinevalt inimesed otsustavad.
Realistlik ohustsenaarium kulgeb läbi otsustuskohtade, millest igal on oma kaalutlused ja tagajärjed.
Puudulik teave, stsenaariumi pöördkäigud ja põhjendatud erimeelsused näitavad küberkriisidele omast ebakindlust.
Strateegiline kübervalmidus saavutatakse vastastikuste ootuste, protseduuride ja riskilävendite mõistmise kaudu.
Juhid peavad teadvustama oma vastutust küberturbe otsuste eest ega tohi seda allapoole delegeerida.
Juhid vajavad juhtidele suunatud lähenemist ja neile olulisi küsimusi: poliitikad, protseduurid, riskid, kommunikatsioonistrateegiad ning küberintsidentidele ja -kriisidele reageerimise otsuste tagajärjed.
PowerPoint valitseb endiselt koosolekuruume: mõni hääl domineerib, erimõtted jäävad kuulmata ja tohutul hulgal teavet läheb kaduma.
Kõigi osalejate sisendite ja otsuste kogumine võimaldab rikkaliku ja mitmekesise andmestiku abil tuvastada erimõtted ja uuenduslikud lahendused.
Õppused on muutunud korduvaks ja üksluiseks, toimudes samas formaadis ja alati nullpunktist, vähese paindlikkusega ülesehituses ja korralduses.
Juhid on niigi suure stressi all. Õppused peaksid olema nauditavad ja kaasahaaravad, sest stressitaseme kunstlik tõstmine ei anna parimaid tulemusi.
Keeruliste tehniliste mõistete mõistmine juhtimistasandil tähendab tehniliste spetsialistide ja juhtide vahel sageli esineva „liidese probleemi“ lahendamist.
Õppuse nurgakiviks on otsustusprotsesse puudutavad võtmeküsimused, mida käsitletakse strateegilise otsustaja vaatenurgast.
Küberkriisid on oma olemuselt ebakindlad ja võivad luua kontrolli illusiooni, samal ajal kui stsenaariumi pöörded on juba nurga taga.
Omanikumetoodika tagab otsustusdilemmade abil õppuse sujuva kulgemise. Erimeelsused on lubatud.
Keerulistes olukordades ei pruugi olla üht õiget vastust. Osalejad peaksid valikute vahel otsustades mõistma oma otsuste mõju.
Erinevalt tuletõrjeharjutuse laadsetest õppustest võimaldab hüpoteetiliste olukordade modelleerimine osalejatel valida erinevate, järjestikuste tagajärgedega stsenaariumivalikute vahel.
Õppused planeeritakse kolmeetapilise protsessi kaudu ja kavandatakse kuuest põhikomponendist koosneva omaraamistiku abil.
Eduka õppuse alus.
Õppuse läbiviimine reaalajas kohapeal, veebis või hübriidvormis.
Tulemusi mõõdetakse, võrreldakse ja neist antakse aru.
Õppuse eesmärk, mis on jaotatud konkreetseteks alaeesmärkideks.
Piirid, elutsükkel, õigusruum ja piirangud.
Õppusel osalevad asutused ja isikud.
Varad, stsenaariumi ülesehitus ja ohtude modelleerimine.
Tulemuste tõlgendamine õppuse kontekstis.
Ajastus, toimumiskoht, formaat ja logistika.
Avasta, kuidas RiskSighti küberkoolitused tugevdavad töötajate teadlikkust ja juhtide valmisolekut.
