Top 7 võtmetegurit edukateks juhtide küberturvalisuse koolitusteks

Sissejuhatus

Küberturvalisus pole enam vaid küberturvalisuse osakonna mure. Üha sagedamini on näha, et küberintsidendid saavad alguse organisatsiooni juhtimisvigadest, mitte tehnilistest puudustest. Juhtide teadlikkus ja valmisolek on saanud keskseks osaks igasuguses küberturbe strateegias.

Juhtidel on otsene mõju organisatsiooni küberküpsusele. Nad määravad strateegilised prioriteedid, juhivad ressursijaotust ja kujundavad riskinormi (ingl. Risk Appetite). Lisaks sellele lasub neil järjest suurem regulatiivne surve, näiteks NIS2 direktiiv seab kõide EL liikmesriikide asutusste juhtidele konkreetseid kohustusi küberturvalisuse osas. Samuti mõjutavad küberintsidendid otseselt mainet, kliendisuhteid ja aktsisahinda, mis kõik teeb küberturvalisusest olulise võtmeteema ja mitte ainult tehnilise küsimuse.

Selles blogipostituses toome välja seitse võtmetegurit, mis muudavad juhtidele suunatud küberturvalisuse koolitused tõhusaks ja sisukaks.

1. Miks on juhtidel vaja küberturvalisuse koolitusi?

Kuigi vastutavad küberturbe intsidentidele reageerimise eest “rindel” just tehnilised spetsialistid, peab juhtkond mõistma, kuidas küberohud mõjutavad organisatsiooni strateegiat, pikaajalisi eesmärke ja ärimudeleid. Teadmatus võib viia valede otsusteni, mis eskaleeruvad kriisideks. Koolitused aitavad seda kõike ennetada.

 

2. Millised teadmised ja oskused on juhtide jaoks olulised?

Juhtide puhul pole eesmärk muuta neid küberturbeekspertideks, vaid anda neile tööriistad teadlike otsuste tegemiseks. Olulised oskused hõlmavad:

• küberriskide hindamist ja tõlgendamist ärieesmärkidesse
• vastutuse jagunemise mõistmist organisatsioonis
• valmidust tegutseda kriisiolukorras (sh suhtlus meedia ja partneritega)
• teadlikkust küberturbe regulatsioonide sisust ja mõjust (e.g. NIS2)
• küberturbe sidumine organisatsiooni strateegiatega

Need oskused võimaldavad juhil näha küberturvet kui väärtust, mitte kui kulu.

3. Kuidas erinevad juhtide küberturvalisuse koolitused tehnilise personali omadest?

Tehnilised koolitused keskenduvad sellele, kuidas midagi tehakse, näiteks kuidas seadistada turvaseadeid või tuvastada pahavara. Juhtide koolituse fookus on teistsugune: miks otsuseid tehakse, kellel on vastutus ja millal tuleb reageerida. Strateegilised koolitused ei vaja süvitsiminekut tehnilistes detailides, aga elementaarne tehnoloogiline kirjaoskus on siiski vajalik, et osata küsida õigeid küsimusi ning hinnata riskide mõju ärile.

4. Milline on hea juhtide küberturvalisuse koolitus?

Tõhus juhtide küberturvalisuse koolitus on:

• Modulaarne – võimaldab paindlikkust ja kohandamist vastavalt rollile ja vastutusele
• Kaasav – sisaldab arutelusid, praktilisi harjutusi ja eneserefleksiooni
• Juhtumipõhine – realistlikud stsenaariumid (nt lunavararünnak või andmeleke), kus juhid peavad langetama otsuseid piiratud info põhjal
• Strateegiline – aitab siduda küberturvalisust ärieesmärkide ja riskijuhtimise praktikatega

Hea viis selleks on läbi viia küberkaitse lauaõppuseid (ingl cybersecurity tabletop exercises), kus juhtkond simuleerib küberkriisisituatsiooni lahendamist. Lauaõppuste kohta loe lähemalt siit (https://risksight.io/et/tooted-teenused/oppused-ja-koolitused/strateegilised-kuberoppused/ ).

5.Mida ütlevad regulatsioonid ja standardid (nt NIS2)?

NIS2 direktiiv, mis jõustus 2024. aasta sügisel kõikidele EL liikmesriikidele, laiendab küberturbe regulatiivset haaret ja seab juhtidele konkreetsed kohustused. Juhtkonnal peab olema ülevaade rakendatud turvameetmetest ning nad vastutavad riskide leevendamise eest. Samuti võivad sanktsioonid tabada isiklikult juhatuse liikmeid, kui neid kohustusi eiratakse. Koolitused aitavad neil nõuetest aru saada ning tagada organisatsiooni vastavuse regulatsioonidega.

6. Tüüpilised vead, mida juhid küberturbe puhul teevad

Juhtide poolt tehtud vead ei pruugi olla tahtlikud, vaid tihti tulenevad need vähesest teadlikkusest või valedest eeldustest. Levinumad vead on:

• Usutakse, et küberturvalisus on ainult IT-osakonna probleem
• Turvalisusele eraldatakse liiga vähe ressursse, kuna riske ei osata hinnata
• Kriisideks ei valmistuta ehk ei korraldata regulaarselt õppuseid ja harjutusi
• Riskide ja vastutuse hajumine, kus keegi ei võta juhtrolli
• Kriitiline info ei jõua õigete osapoolteni, kuna puuduvad selged kommunikatsioonikanalid

Need vead on mitmel korral viinud suuremahuliste küberintsidentideni, kuid koolitused aitavad neid vältida ja tugevdada organisatsiooni vastupanuvõimet.

7. Juhtide küberturvalisuse koolitustega alustamine

Kui juhtide küberturvalisuse alaseid koolitusi pole siiani tehtud, ei ole siiski kunagi liiga hilja alustada. Selle jaoks soovitame järgmisi samme:

1. Kaardista olemasolev olukord – kas juhid mõistavad oma rolli küberintsidentide puhul?
2. Määra koolituse eesmärk – kas soovitakse teadlikkuse tõstmist, vastavuse saavutamist või kriisivalmiduse kasvatamist?
3. Vali sobiv formaat – kas kutsuda koolitajad kohapeale, kasutada e-õpet või korraldada simulatsioone?
4. Kaasa kogu juhtkond – hea koolitus sünnib dialoogist, mitte lihtsalt „ülevalt alla“ lähenemisest
5. Pane rõhku järjepidevusele – vaid ühest koolitusest ei piisa, planeeri regulaarsete harjutuste ja õppuste läbiviimist

Oluline on, et koolitus ei jääks linnukeseks nimekirjas, vaid muutuks organisatsioonikultuuri osaks.