Top 5 küberohtu juhtidele
Millised on kõige olulisemad küberohud juhtidele?
Uuringute kohaselt peab iga ettevõtte juht olema valmis toime tulema järgmise 5 küberohuga:
- Lunavara
- Õngitsemine
- Tarneahela ründed
- Siseoht
- Uued ohud ja tehnoloogilised risked
1. Lunavara
Lunavara on jätkuvalt üks ettevõtteid olulisel määral ohustavav oht. 2024. aastal ulatus lunavara keskmine kulu ühe rünnaku kohta maailmas umbes 5,13 miljoni dollarini (PurpleSec), arvestades väljaostu, taastamise ja mainekahju. 2025. aastaks on see tõenäoliselt kasvanud hinnanguliselt 5,5–6 miljoni dollarini (PurpleSec). Samal ajal on ka nõuded, mis makstakse välja, keskmiselt 408 000 dollarit (SQ Magazine).
Ettevõtted peavad valmistuma oma riskiplaanides lunavaranõuetega toimetulekuks, mis hõlmab:
- meetmeid olukordade ennetamiseks, mis lunavaranõuded võivad võimalikuks teha;
- lunavara juhtumitele reageerimise, mis vähendaks kahjusid, isoleeriks ohu ning oleks juhtumi lahenduse seisukohalt optimaalne;
- erinevate õiguslike ja järelvalvemehhanismide järgimist lunavarajuhtumite lahendamisel.
Õhku jääb ka küsimus: kuidas lunavara juhtumeid lahendada maksetega ja delikaatselt?
2. Õngitsemine
Õngitsemine on kriitilise tähtsusega oht sellepärast, et õngitsuskirjade väljasaatmise näol on tegemist siiani enimlevinud viisiga, kuidas pahalased ettevõtetesse tungivad. Õngitsuskirjad on esimene samm “tunneli puurimisel”, mis võib anda ründajale juurdepääsu ettevõtte kõige sensitiivsematele andmetele. Ettevõtte juhid peaksid olema teadlikud maailmas enim tähelepanu pälvinud õngitsusjuhtumitest, mis on tekitanud kahju. Kuidas kasutatakse tehisintellekti “täiuslike õngitsuskirjade “koostamisel? Kuidas olla samm ees ning tajuda häkkerite mõttemailma? Millised on optimaalsed ennetusmeetmed edukate õngitsusrõnnakute ära hoidmiseks?
3. Tarneahela ründed
Väga paljud ettevõtted on kannatanud tõsiste küberrünnakute all, mis on alguse saanud nende tarneahela partneritest. Ettevõtted peavad olema valmis meetmete rakendamiseks, mis tagavad turvalise tarneahela, annavad kindluse, et tarneahela partnered ei ole “nõrk lüli”, mille kaudu sihtmärgiks olevat ettevõtet rünnatakse. Edukas tarneahela rünnak võib nullida kõik ettevõtte jõupingutused turvalise keskkonna loomiseks. Üliolulise tähtsusega on siin ka erinevad pilveteenuste ründevektorid.
4. Siseoht
Ettevõtte juhid peavad endale teadvustama, et küberohud ei ähvarda meid ainult väliselt. Organisatsioon peab olema piisavalt tugev, et toime tulla ka võimalike siseohtudega – olgu selleks pettunud või korruptiivsed töötajad, lohakus, tööstusspionaaz, konkurentide ebaseaduslik tegevus. Ettevõtte juhid peavad olema kindlad, et on rakendatud piisavad abinõud, et ettevõtte oleks sisemiselt tugev, et ta oleks sisemiselt kaitstud.
5. Uued ohud
Tänane küberohupilt näitab kahjuks seda, et väga lühikese ajaga võivad realiseeruda ohud, millest laiem avalikkus ei ole teadlik ning millele vastamine vajab väga kiiret reageerimist. Ettevõtte juhid pevad olema valmis tulema toime teatud vaates ettearvamatusega ning lähtudes parimatest praktikatest ehitama paindliku turvameetmete lahenduse, mis võimaldab sellistele olukordadele reageerida. Näitena võib tuua ründed tehisintellekti toetusel, mis on järjest paranemas. Automatiseeritud haavatavuste skanneerimised, tööstusautomaatika vastu toimuvad rünnakud, riiklikult toetatud rünnakud ja paljud teised on tänapäeva küberohupildi igapäev.
Mida teha?
Kõige efektiivsem viis ettevõtte juhtkondade ettevalmistamiseks nende ja paljude teiste küberohtudega tegelemisel on interaktiivsete simulatsioonide läbimäng, kus ettevõtte juhtkonna liikmed saavad parandada oma teadmisi, valmisolekut ning ühtlasi tõsta ka ettevõtte valmidust antud juhtumitele reageerimisel.