Digitaalse tegevuskerksuse määrus (DORA)

Mis on digitaalse tegevuskerksuse määrus (DORA)?

Digitaalse tegevuskerksuse määrus (Digital Operational Resilience Act – DORA) on Euroopa Liidu määrus, mille eesmärk on tugevdada finantsasutuste digitaalset vastupidavust. Kuna finantssektor tugineb üha enam tehnoloogiale, seisab see silmitsi kasvavate küberkuritegevusega seotud ohtudega. DORA käsitleb neid väljakutseid, kohustades finantsasutusi järgima rangeid juhiseid, et kaitsta end IKT-ga seotud intsidentide eest, hõlmates kaitset, tuvastamist, tõkestamist, taastumist ja parandamist.

DORA kehtestab selged reeglid IKT-riskijuhtimise, intsidentide raporteerimise, tegevuskerksuse testimise ning välispartnerite IKT-riskide järelevalve kohta. Määrus on osa EL-i laiemast eesmärgist tugevdada finantsstabiilsust ning tagada, et finantsasutused suudavad taluda ja taastuda intsidentidest, kaitstes seeläbi nii institutsioone kui ka tarbijaid üha digitaalsemas majanduses.

Digitaalse tegevuskerksuse määruse peamised sätted

Juhtimine ja riskid

Tõhus juhtimine on hädavajalik finantsasutuste IKT-turvalisuse tugevdamiseks. See tagab selge struktuuri, mis määratleb rollid ja vastutused, aidates kõigil mõista oma osa turvalisuse tagamisel ning tagades, et kõik IKT-ressursid on korralikult hallatud. Selline selgus kiirendab otsustusprotsesse ja parandab vastutustunnet. Juhtkonna kaasamine tagab strateegilise järelevalve, viies turvameetmed vastavusse organisatsiooni eesmärkidega.

Efektiivne juhtimine hõlmab ka tugevaid riskijuhtimise protsesse, mis tuvastavad, hindavad ja maandavad IKT-riske. Ennetav lähenemisviis aitab ohtusid vältida ja neid hallata enne, kui need võivad põhjustada olulist kahju. DORA kohaselt peavad finantsasutused rakendama ulatuslikud IKT-riskijuhtimise raamistikud, mis sisaldavad detailseid strateegiaid, poliitikaid ja protseduure. Need raamistikud peavad hõlmama kõiki IKT-riske, alates haavatavuste tuvastamisest kuni kontrollimeetmete rakendamiseni, et kaitsta andmeid ja IKT-varasid.

Intsidentide raporteerimine ja digitaalse tegevuskerksuse testimine

Finantsasutused peavad kiiresti raporteerima IKT-ga seotud intsidentidest ning regulaarselt testima oma süsteeme, et tagada nende suutlikkus häiretega toime tulla. Eesmärgiks on tugevdada finantssektori võimet taluda küberohte ja operatiivtaseme tõrkeid.

DORA kohaselt peavad finantsasutused teavitama suurematest IKT-intsidendidest regulaatoritele võimalikult kiiresti. Samuti peavad nad hindama intsidendi tõsidust ning järgima struktureeritud raporteerimisprotsessi, mis sisaldab esialgset teavitust, jätkuvaid uuendusi olukorra muutuste korral ning lõpparuannet, mis sisaldab juurpõhjuse analüüsi (Root Cause Analysis – RCA), selle mõju ja rakendatud meetmeid probleemi lahendamiseks. Kui probleem on seotud kolmanda osapoole teenusepakkujaga (nt pilveteenuse või tarkvarapakkujaga), tuleb sellest samuti regulaatorit teavitada. Mõnel juhul, kui mõju on märkimisväärne, võib tekkida vajadus teavitada ka kliente.

Lisaks intsidentidest raporteerimisele nõuab DORA regulaarset tegevuskerksuse testimist, et tagada finantsasutuste töö jätkumine ka küberrünnakute või süsteemitõrgete korral. Testimise liik ja intensiivsus sõltub organisatsiooni riskitasemest. Esmataseme testid hõlmavad haavatavuse hindamist ja simuleeritud ründestsenaariumite läbimängimist, samas kui suuremad finantsasutused peavad läbi viima ohtudest lähtuvaid läbistusteste (Threat-Led Penetration Testing – TLPT). Teste peavad läbi viima sõltumatud eksperdid, et tagada objektiivne hindamine. Kui avastatakse haavatavusi, peavad ettevõtted rakendama meetmeid nende kõrvaldamiseks ja esitama oma leiud regulaatoritele.

Väliste teenusepakkujate riskihaldus

Paljud finantsasutused sõltuvad välistest teenusepakkujatest kriitiliste toimingute jaoks, mistõttu võib mis tahes tõrge või küberintsident nende teenusepakkujatega ohustada kogu finantssektorit. Selle probleemi lahendamiseks kehtestab DORA rangemad reeglid kolmandate osapoolte riskide haldamiseks. Ettevõtted peavad hoolikalt hindama IT-teenuste sisseostmisega seotud riske ning tagama, et nende teenusepakkujad vastavad kõrgetele turva- ja tegevuskerksuse standarditele.

Regulaatorid hakkavad ka suuremat järelevalvet teostama võtmetähtsusega kolmandate osapoolte teenusepakkujate üle, eriti nende, kes pakuvad pilve- ja tarkvarateenuseid. DORA kehtestab raamistiku kriitiliste teenusepakkujate määratlemiseks, kes peavad alluma otsesele järelevalvele EL-i ametiasutuste poolt.

Väljakutsed ja sammud digitaalse tegevuskerksuse määrusega vastavuse tagamiseks

Keerukas regulatiivne keskkond lisab täiendavaid raskusi, kuna finantsasutused peavad järgima EL-is ühtlustatud reegleid ja kursis olema uusimate nõuetega. Küberturvalisuse ohud on samuti suur väljakutse, kuna DORA nõuab täiustatud meetmeid, sealhulgas regulaarseid auditeid ja intsidentide lahendamise plaane. Lisaks nõuab DORA regulaarseid tegevuskerksuse teste, et tagada asutuste valmisolek IKT-ga seotud häiringuteks, mis võib olla ressursimahukas.

Nende väljakutsete lahendamiseks ja vastavuse tagamiseks saavad finantsasutused rakendada mitmeid praktilisi samme. Küberturvalisuse süsteemide täiustamine on hädavajalik, hõlmates investeeringuid tugevatesse krüpteerimisvahenditesse, regulaarseid turvakontrolle ja pidevat seiret. Regulaarne tegevuskerksuse testimine, kasutades stsenaariumipõhiseid simulatsioone, aitab tuvastada parendusvaldkondi ja tagab efektiivse taastumise IKT-intsidentidest. Tugevate tarnijate juhtimisprotokollide kehtestamine hõlmab põhjalikke tarnijate taustakontrolle ja selgete infoturbenõuete seadmist. Tehnoloogiapõhised lahendused võivad lihtsustada vastavuse tagamise protsesse, automatiseerides ülesandeid ja pakkudes detailset ülevaadet. Koolitusprogrammid on hädavajalikud töötajate teavitamiseks digitaalse tegevuskerksuse määruse nõuetest ning vastavuskultuuri edendamiseks. Regulaarsed auditid ja pidev jälgimine tagavad pideva vastavuse, aidates varakult tuvastada ja lahendada võimalikke probleeme.

Järeldused ja soovitused

DORA mängib olulise rolli digitaalse tegevuskerksuse tugevdamisel finantssektoris. Kehtestades ühtsed ja ühtlustatud juhtimispõhimõtted küberriskide haldamiseks, tagab DORA, et finantsasutused suudavad paremini taluda ja taastuda IKT-ga seotud häiretest. Määrus on hädavajalik finantssüsteemi stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks üha keerukamate küberohtude tingimustes.

Digitaalse tegevuskerksuse määruse nõuetele vastavuse tagamiseks ja tulevaste regulatiivsete väljakutsetega toimetulekuks peaksid ettevõtted võtma proaktiivseid meetmeid. Investeeringud täiustatud küberturvalisuse võimekusse, regulaarne tegevuskerksuse testimine ja tugevate kolmandate osapoolte juhtimisprotokollide kehtestamine on võtmetähtsusega. Töötajate koolitused ja teadlikkuse tõstmine on samuti hädavajalikud, et luua vastavuskultuur ja tagada, et kogu personal mõistaks oma rolli digitaalse tegevuskerksuse säilitamisel.

RiskSighti küberteadlikkuse koolitused ja strateegilised küberturbeõppused pakuvad terviklikku lahendust, mis aitavad finantsasutustel täita DORA nõudeid ning parandada küberkaitse valmisolekut ja operatiivset tegevuskerksust.