Väikeettevõtete peamised küberturvalisuse prioriteedid

Iga organisatsioon on küberkurjategijate sihtmärk

Väikeettevõtted seisavad tihti silmitsi olukorraga, kus ressursid on piiratud, kuid küberturvalisuse riskid pidevalt kasvavad. Küberkurjategijad ei vali sihtmärgiks ainult suuri korporatsioone, vaid sageli on väiksemad organisatsioonid veelgi atraktiivsemad, kuna nende kaitsemeetmed on nõrgemad ja lihtsamini ületatavad. Selleks, et tagada ettevõtte toimepidevus ja usaldusväärsus, tuleb juba varakult paika panna peamised küberturvalisuse prioriteedid. Järgnevalt toome välja viis põhimõtet, mis aitavad väikestel organisatsioonidel oma turvalisust kõige tõhusamalt tugevdada.

1. Identiteedi- ja ligipääsuhaldus

Identiteedi- ja ligipääsuhaldus (IAM) on igas suuruses organisatsioonis turvalisuse vundament. Kui väikeettevõttes töötab ainult kümmekond inimest, võib tunduda, et ligipääsude haldamine on lihtne, kuid tegelikkuses võib isegi ühe töötaja liigne juurdepääs tundlikele andmetele kujutada olulist riski.

IAM tähendab seda, et igal töötajal on ainult need õigused, mida ta oma töö tegemiseks vajab. Näiteks ei peaks raamatupidajal olema ligipääsu müügiplatvormi administreerimisõigustele ja vastupidi. Rollipõhine ligipääsuhaldus (RBAC) aitab õigusi struktureerida. Lisaks tuleks igal juhul rakendada mitmefaktorilist autentimist (MFA), et kaitsta ettevõtte süsteeme ka siis, kui paroolid satuvad valedesse kätesse. Sama oluline on ka turvaliste paroolide kasutamine ning ettevõtteülene paroolipoliitika, mis aitab vältida lihtsasti äraarvatavate või korduvkasutatavate paroolide levikut.

Praktilised sammud:

• Määratle rollid ja õigused juba varakult.
• Kehtesta minimaalõiguste printsiip (least privilege principle).
• Kasuta MFA-d kõigis olulistes süsteemides.
• Kehtesta ettevõtteülene turvaline paroolipoliitika.
• Kontrolli regulaarselt ligipääsude loendeid.

2. E-posti turvalisus

E-post on endiselt peamine rünnete vektor. Väikeettevõtted on eriti haavatavad, kuna neil tihti pole eraldi turvatiimi, kes kõiki kahtlaseid sõnumeid filtreeriks.

Petturid kasutavad laialdaselt õngitsuskirju, et meelitada töötajaid sisestama oma paroole või avama pahavara sisaldavaid manuseid. Siin on oluline roll töötajate teadlikkusel ja e-posti turvameetmetel.

Samuti tuleb nii väikestel kui ka suurtel ettevõtetel selgelt eristada töö- ja eraelu. Kui töötajad kasutavad tööarvuteid isiklikeks tegevusteks või vastupidi, suureneb risk, et pahavara või õngitsuskiri jõuab töövõrguni.

Praktilised sammud:

• Rakenda e-posti turvafilter, mis kontrollib linke ja manuseid.
• Koolita töötajaid, kuidas õngitsuskirju ära tunda ning keda nendest teavitada.
• Hoia töö- ja eraelu lahus – töömeilid tööseadmetes ja isiklikud meilid isiklikes seadmetes.

3. Pilveteenuste kasutamine

Pilveteenuste kasutamine on väikestele ettevõtetele suur eelis, eriti turvalisuse vaatenurgast. Kui suurettevõttel on ressurssi hallata oma IT-infrastruktuuri ja turvatiime, siis väikeettevõtte jaoks on mõistlikum usaldada turvalisus spetsialiseerunud teenusepakkujatele.

SaaS-lahenduste puhul (Software as a Service) hoolitseb turvalisuse eest teenusepakkuja, alates tarkvara uuendustest kuni andmete krüpteerimiseni. See tähendab, et ettevõttel on vähem muresid ning väiksem risk jätta kriitiline uuendus paigaldamata või konfiguratsioonivea tõttu süsteemid jätta avatuks.

Oluline on aga teenusepakkujaid hoolikalt valida. Tuleks eelistada neid, kes on saanud rahvusvahelisi turvasertifikaate (nt ISO 27001), pakuvad andmete krüpteerimist ja selget andmete varundamise poliitikat.

Praktilised sammud:

• Hinda hoolikalt teenusepakkujate turvameetmeid.
• Loo kindel andmete kasutamise ja varundamise poliitika.
• Kasuta SaaS-i seal, kus võimalik (nt raamatupidamine, suhtlusplatvormid, failihaldus).
• Kontrolli, et teenus vastaks kohalikele regulatsioonidele (sh GDPR).

4. Töötajate koolitamine

Koolitamine on üks olulisemaid, kuid samas tihti alahinnatumaid küberturvalisuse komponente. Väikeettevõttes on see eriti oluline, sest iga töötaja roll on suur. Kui üks inimene teeb vea, võib see mõjutada kogu ettevõtet.

Eelis väikestes organisatsioonides on aga see, et koolitused saab muuta personaalsemaks ja konkreetsemaks. Kui töötajaid on vähe, on lihtsam jälgida, kuidas nad uusi teadmisi rakendavad ja vajadusel neid korrigeerida.

Koolitus ei pea olema keeruline ega kallis. Isegi lihtsad praktilised harjutused (kuidas ära tunda kahtlast meili, mida teha kahtlase USB-mälupulgaga, kuidas reageerida, kui arvuti käitub imelikult) annavad väärtust ja tugevdavad ettevõtte turvakultuuri.

Praktilised sammud:

• Tee regulaarselt lühikesi, praktilisi koolitusi.
• Kasuta reaalseid näiteid ja stsenaariume.
• Harjuta, kuidas reageerida intsidentidele.
• Mõõda koolituse tulemusi ja jaga tagasisidet.

5. Varundusstrateegia

Ükskõik kui head on sinu turvameetmed, jääb alati võimalus, et keegi pääseb ettevõtte süsteemidesse või, et tehniline viga rikub ettevõtte andmed. Siin tuleb mängu varundamine, mida võib vaadelda kui ettevõtte viimast kaitseliini.

Varukoopiad on hädavajalikud iga organisatsiooni jaoks, kuid väikestes ettevõtetes võib see tihtipeale ununeda, sest igapäevased kiireloomulised ülesanded tunduvad olulisemad või eraldi varundusega tegelevat inimest pole määratud. Tegelikkuses võib pärast intsidenti just korraliku varunduse puudmine ettevõttele kaasa tuua suure kahju või isegi ettevõtte sulgemise.

Varundus peab olema mitmekihiline:

• Andmed varundatakse automaatselt ja regulaarselt.
• Varukoopiaid hoitakse nii pilves kui ka füüsiliselt eraldi asukohas.
• Varunduse toimimist kontrollitakse regulaarselt (testi, kas taastamine töötab).

Praktilised sammud:

• Kasuta 3-2-1 varundusstrateegiat: hoia 3 koopiat oma andmetest, kahte eri tüüpi andmekandjal ning vähemalt üht koopiat füüsiliselt eraldi asukohas.
• Testi regulaarselt, kas andmeid saab edukalt taastada.
• Tee selge plaan, kuidas varukoopiatest taastada pärast intsidenti.
• Automatiseeri protsess nii palju kui võimalik.