5 väljakutse küberteadlikkuse koolitustega
Sissejuhatus
Tõhusad küberteadlikkuse koolitused on üliolulise tähtsusega organisatsioonide kaitsmisel küberohtude eest. Siiski on mitmeid väljakutseid, mis võivad nende koolitusprogrammide edu takistada. Käesolev artikkel käsitleb viit peamist väljakutset ning pakub lahendusi küberteadlikkuse koolituste tõhususe parandamiseks.
Väljakutse 1 – mõõdetavus
Mõõdetavus tähendab küberteadlikkuse koolituste tulemuste jälgimist ja hindamist. Mitmed organisatsioonid tunnevad raskust koolitusprogrammide tegeliku efektiivsuse hindamisel – kas nad aitavad tegelikult riske vähendada ja turvahoiakut parandada.
Miks on see probleem?
Riskihindamise ja analüütika puudumine ei anna koolituse edukuse kohta praktilist teavet ega võimalda tulevasi koolitusalgatusi sihipäraselt suunata.
Lahendus
Riskihindamise ja analüütika kasutamine võimaldab hinnata koolituste tõhusust. Näiteks saab jälgida õngitsuskirjadele klikkimise määra ning kaardistada võimalikke riskivektoreid, et mõista koolituse mõju. Neid andmeid saab kasutada tulevaste koolitusprogrammide täiustamiseks ning keskenduda rohkem valdkondadele, mis vajavad lisatähelepanu. Regulaarne ülevaatus ja tagasiside aitavad koolitusi ajakohastada ja tõhusamaks muuta.
Väljakutse 2 – üldistamine
Üldistamine tähendab, et kasutatakse üldiseid, kõigile organisatsioonidele ühtmoodi kohaldatavaid koolitusmaterjale, mis ei arvesta konkreetse ettevõtte vajadusi ja riske. Samuti võib see probleem ilmneda töötajate tasandil, kui eeldatakse, et erinevates rollides töötajad seisavad silmitsi samade küberohtudega, mis on loomult väär.
Miks on see probleem?
Enamik koolitusi kasutab standardsisu, mis ei pruugi olla sihtorganisatsioonile täielikult asjakohane. Küberjulgeoleku väljakutsed panganduses erinevad oluliselt tervishoiusektorist või valitsusasutustest. Seetõttu on oluline, et koolitusi kohandataks vastavalt sihtorganisatsiooni spetsiifikale.
Lahendus
Koolitusmaterjalide kohandamine organisatsiooni vajadustele muudab koolitused asjakohasemaks ja tõhusamaks. Seda saab teha, analüüsides sektori eripäraseid riske ja kohandades sisu vastavalt. Näiteks vajavad pangad rohkem koolitusi finantspettuste ja turvaliste tehingute kohta, samas kui tervishoiuasutused peaksid keskenduma patsiendiandmete kaitsele ja regulatsioonide, nagu HIPAA, järgimisele. Lisaks võib sihipärasem sisu suurendada töötajate huvi koolituse vastu, kuna see ei tundu pelgalt kohustuslikku nõuet täitva formaalsusena.
Väljakutse 3 – vastupanu muutustele
Vastupanu muutustele tähendab, et töötajad võivad uute turvapraktikate omaksvõtmisele vastu seista, kuna need tunduvad ebamugavad või ollakse harjunud tegutsema kindlal viisil. Vastupanu võib tuleneda turvameetmete vajalikkuse mittemõistmisest või ekslikust arusaamast, et senised harjumused on piisavalt turvalised.
Miks on see probleem?
Kui töötajad osutavad vastupanu turvameetmete kasutusele võtule, vähendab see koolitusprogrammi tõhusust ja jätab organisatsiooni küberohtudele avatuks. Töötajad võivad jätkata ebaturvaliste harjumuste kasutamist, kuna need tunduvad mugavamad või ajasäästlikumad.
Lahendus
Vastupanu ületamiseks tuleb töötajatele selgitada turvapraktikate tähtsust ja võimalikke ohte. Näiteks saab näidata reaalsete küberrünnete näiteid ning nende mõju organisatsioonile. Töötajate kaasamine turvapoliitikate väljatöötamisse ja turvalise käitumise eest premeerimine võib samuti aidata luua turvateadlikkuse kultuuri.
Väljakutse 4 – muutuv küberohtude maastik
Uued küberohud ja haavatavused ilmnevad pidevalt. Traditsioonilised küberteadlikkuse koolituste metoodika, nagu igaaastased uuendused, ei pruugi enam olla piisavad, et kiiresti muutuvate ohtudega sammu pidada.
Miks on see probleem?
Ohud arenevad pidevalt, alates uute haavatavuste ärakasutamisest kuni tehnoloogiliste arengutega seotud turvariskideni. Kui organisatsioonid ei suuda koolitusi ajakohastada, võib see viia kaitsemehhanismide mahajäämiseni ning suurendada turvarikkumiste, rahalise kahju ja mainekahju riski.
Lahendus
Muutuva küberohtude maastikuga sammu pidamiseks tuleks kasutusele võtta pideva õppe metoodika. See hõlmab regulaarseid koolituste värskendusi, sagedasi õngitsussimulatsioone ja reaalajas teavitusi uutest ohtudest. Koostöö küberjulgeoleku ekspertidega ning kursis olemine viimaste trendide ja ohtudega aitab tagada koolituse ajakohasuse ja tõhususe. Lisaks võib töötajate tagasiside uute ohtude kohta koolitusprogrammi veelgi täiustada.
RiskSight pakub iganädalasi ülevaateid kriitilistest küberintsidentidest või olukordadest: https://www.linkedin.com/company/risk-sight/posts/?feedView=all
Väljakutse 5 – madal kaasatus
Madal kaasatus viitab raskustele töötajate huvi ja osaluse hoidmisel küberteadlikkuse koolitustel. Traditsioonilised meetodid, nagu loengud või presentatsioonid, võivad olla igavad ega köida osalejate tähelepanu.
Miks on see probleem?
Kui töötajad ei ole koolitustest huvitatud, ei jää neile info meelde ega rakenda nad seda igapäevatöös. See võib viia madala teadlikkuseni ning turvapoliitikate eiramise suurenemiseni, mis omakorda kasvatab küberintsidentide riski.
Lahendus
Töötajate kaasatuse parandamiseks tuleks kasutada interaktiivseid ja kaasahaaravaid koolitusmeetodeid. Näiteks võib kasutada mängustamist, interaktiivseid simulatsioone ja päriselulisi stsenaariume, mis muudavad koolituse praktilisemaks ja huvitavamaks. Multimeediaelementide, nagu videod ja viktoriinid, lisamine võib samuti suurendada huvi. Lisaks võib töötajate premeerimine ja tunnustamine koolitusel osalemise ning omandatud teadmiste rakendamise eest motiveerida teisi aktiivsemalt osalema.