Pahavara (inglise keeles malware<\/em>) viitab igasugusele pahatahtlikule tarkvarale, mille k\u00fcberkurjategijad loovad andmete varastamiseks, arvutite ja arvutis\u00fcsteemide kahjustamiseks v\u00f5i h\u00e4vitamiseks.<\/p>\n Esimene tuntud pahavara oli uss (inglise keeles worm) <\/em>nimega Creeper, mis loodi 1971. aastal eksperimendina. See ei p\u00f5hjustanud kasutajale muud kahju kui t\u00fc\u00fctust. Sellest ajast alates on pahavara valdkond h\u00fcppeliselt arenenud nii keerukuse kui ka ohutaseme poolest.<\/p>\n K\u00fcberkurjategijatel on palju sarnaseid motiivne ja eesm\u00e4rke nagu traditsioonilistel kurjategijatel. Nii nagu tavalised kurjategijad kasutavad f\u00fc\u00fcsilisi t\u00f6\u00f6riistu, n\u00e4iteks relva r\u00f6\u00f6vimiseks v\u00f5i kangi kuhugi sisse murdmiseks, kasutavad k\u00fcberkurjategijad pahavara oma t\u00f6\u00f6riistana. Pahavara eesm\u00e4rk on luua segadust, varastada teavet v\u00f5i ressursse ning n\u00f5uda s\u00fc\u00fctutelt arvutikasutajatelt raha.<\/p>\n Sotsiaalne manipulatsioon on k\u00f5ige levinum viis, kuidas inimesed pahavaraga kokku puutuvad. R\u00fcndajad saadavad e-kirju ja s\u00f5numeid, mis meelitavad kasutajaid kl\u00f5psama pahatahtlikel manustel v\u00f5i linkidel. Selle tulemusena laaditakse pahavara kasutaja arvutisse.<\/p>\n Pahavara levib ka eemaldatavate andmekandjate kaudu. R\u00fcndajad loovad nakatunud USB-m\u00e4lupulki ja j\u00e4tavad need n\u00e4htavatesse kohtadesse, lootes, et inimese uudishimu kaalub \u00fcle ettevaatlikkuse. Kui nakatunud USB-m\u00e4lupulk \u00fchendatakse arvutiga, v\u00f5ib pahavara ennast kasutaja teadmata s\u00fcsteemi paigaldada.<\/p>\n Malvertising ehk pahatahtlik reklaam on teine levinud meetod. M\u00f5ned veebireklaamid sisaldavad pahavara, mis nakatab arvuti, kui kasutaja neile kl\u00f5psab. Tihti tehakse need reklaamid v\u00f5imalikult ahvatlevaks, n\u00e4iteks suured allalaadimisnupud, mis tegelikult laadivad alla pahavara.<\/p>\n V\u00f5rgup\u00f5hine levik on pahavara levimise viis, kus r\u00fcndajad kasutavad \u00e4ra arutiv\u00f5rku \u00fchendatud s\u00fcsteemide haavatavusi. Sellist t\u00fc\u00fcpi pahavara nimetatakse ussiks. Kuigi enamikesse ussidest on sisseehitatud ainult paljunemisfunktsioon, tekitavad need ikkagi kahju, aeglustades v\u00f5rgu\u00fchendust.<\/p>\n Komprimeeritud tarkvara ja allalaadimised on veel \u00fcks viis nakatumiseks. R\u00fcndajad laadivad \u00fcles tasuliste rakenduste tasuta versioone, lootes, et inimesed need alla laadivad. Need allalaadimised on tihti pahavaraga nakatunud. Tasuta rakendused v\u00f5ivad l\u00f5puks kalliks maksma minna.<\/p>\n Lunavara<\/strong> (ransomware) kr\u00fcpteerib kasutaja failid, muutes need k\u00e4ttesaamatuks. Lunavara n\u00f5uab failide taastamiseks lunaraha (tavaliselt kr\u00fcptovaluutas). Kahju v\u00e4hendamiseks peaks kasutaja regulaarselt tegema varukoopiaid.<\/p>\n Nuuskvara<\/strong> (spyware) j\u00e4lgib salaja kasutaja tegevusi. See v\u00f5ib koguda andmeid, nagu sisselogimisandmed ja klahvivajutused, mida m\u00fc\u00fcakse hiljem tumeveebis identiteedivarguseks v\u00f5i finantspettusteks.<\/p>\n Klahvinuhid<\/strong> (keyloggers) salvestavad k\u00f5ik arvuti v\u00f5i mobiilseadme klahvivajutused, sealhulgas tundlikku teavet, nagu paroolid ja krediitkaardiandmed.<\/p>\n Reklaamvara<\/strong> (adware) kuvab soovimatuid reklaame, mis v\u00f5ivad olla ka j\u00e4lgimisvahendid.<\/p>\n Kr\u00fcptor\u00f6\u00f6vi pahavara<\/strong> (cryptojacking malware) kasutab arvuti ressursse kr\u00fcptovaluuta kaevandamiseks, muutes arvuti aeglaseks.<\/p>\n Juurtarkvara<\/strong> (rootkit) annab r\u00fcndajale s\u00fcsteemile kaugjuurdep\u00e4\u00e4su, varjates oma olemasolu.<\/p>\n Troojalased<\/strong> (trojans) maskeerivad end legitiimseks tarkvaraks, et kasutaja need avaks. Troojalased viivad tihti sisse teisi pahavarasid.<\/p>\n Viirused<\/strong> kinnituvad hostfailidele ja vajavad levimiseks kasutaja tegevust, n\u00e4iteks nakatunud faili avamist.<\/p>\n Parim viis pahavara vastu kaitsmiseks on olla veebis sirvides t\u00e4helepanelik ja ettevaatlik. V\u00e4ltige kl\u00f5psamist asjadel, mis tunduvad liiga head, et olla t\u00f5si, kuna need v\u00f5ivad olla loodud k\u00fcberkurjategijate poolt teiste \u00e4ra kasutamiseks.<\/p>\n Samuti tuleks v\u00e4ltida juhuslike USB-m\u00e4lupulkade kasutamist. Kuigi k\u00f5ik ei pruugi olla pahatahtlikud, on parem olla ettevaatlik. Kui leiate kahtlase USB-m\u00e4lupulga, on k\u00f5ige parem see viia vastutavale IT-t\u00f6\u00f6tajale v\u00f5i turvaeksperdile, mitte kasutada seda oma seadmes.<\/p>\n Arvuti operatsioonis\u00fcsteemi ja tarkvara pidev uuendamine on samuti v\u00e4ga oluline. Uuendused parandavad palju turvavigu, mis v\u00f5ivad tagada lihtsa ligip\u00e4\u00e4su k\u00fcberkurjategijatele. Kui s\u00fcsteem on ajakohane, on pahavaral raskem end sinna sisse juurutada.<\/p>\n Tavalise kasutaja jaoks on Windows Defender t\u00e4iesti piisav viiruset\u00f5rjeprogramm, kui arvutikasutaja j\u00e4rgib h\u00e4id k\u00fcberh\u00fcgieeni tavasid. Siiski ei tohiks viiruset\u00f5rjetarkvarale ainsana loota \u2013 see peaks olema “varuplaan” juhuks, kui kasutaja ise midagi olulist kahe silma vahele j\u00e4tab. Head k\u00fcberturvalisuse harjumused koos sobiva viiruset\u00f5rjega pakuvad parimat kaitset.<\/p>\n Pahavara osas lisainfo saamiseks ja interneti turvaliseks kasutamiseks k\u00fclastage meie K\u00fcberteadlikkuse koolituste lehte<\/a><\/strong> t\u00f6\u00f6eesm\u00e4rkidel v\u00f5i MyCyberHygiene<\/strong><\/a> <\/strong>veebikursust individuaalseks koolituseks.<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ajalugu Pahavara (inglise keeles malware) viitab igasugusele pahatahtlikule tarkvarale, mille […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3668,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[46,55,45,44,52],"tags":[],"class_list":["post-3638","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-artiklid","category-kuberteadlikkus","category-lisamaterjali-tuup","category-lisamaterjalid","category-teenused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/risksight.io\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3638","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/risksight.io\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/risksight.io\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/risksight.io\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/risksight.io\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3638"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/risksight.io\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3638\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3643,"href":"https:\/\/risksight.io\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3638\/revisions\/3643"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/risksight.io\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3668"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/risksight.io\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3638"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/risksight.io\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3638"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/risksight.io\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3638"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}Pahavara eesm\u00e4rgid<\/h2>\n
Kuidas pahavara levib?<\/h2>\n
Pahavara t\u00fc\u00fcbid<\/h2>\n
Kuidas ennast pahavara eest kaitsta?<\/h2>\n